27. juunil kogunesid Tartus keskkonnaasutused, teadlased, jahindus-organisatsioonid ja looduskaitsjad suurkiskjate ümarlauale, et arutada karu küttimise korraldust eelseisval 2025/26 jahihooajal. Kohtumise keskmes olid karude põhjustatud kahjud, nende ennetamine ja küttimise alused.
Keskkonnaameti spetsialist Tõnu Talvi andis ülevaate aastatel 2017–2024 karude poolt tekitatud kahjudest. Peamised kahjustused puudutavad silopalle ja mesitarusid, kusjuures viimastel aastatel on kahjud sagenenud. 2025. aastal on kahjustuste hüvitamise summad suurenenud, kuid infosüsteemi JAHISE kaudu laekub teateid vähem kui KeA kaudu.
Arutelul rõhutati vajadust ennetavate meetmete järele. Näiteks elektrikarjus mesilate ümber on osutunud tõhusaks kaitsemeetmeks. Samas leiti, et põllukultuuridele, eriti maisile, tekitatud kahju on keerulisem vältida.
Keskkonnaagentuur teatas, et karu arvukus Eestis on viimastel aastatel tõusuteel, ulatudes hinnanguliselt 1000 isendini. 2024. aastal fikseeriti rekordiliselt 112 karupesakonda, kus keskmine pesakonna suurus oli 2,7 isendit. Populatsiooni kasv on eriti märgatav Raplamaal ja Lõuna-Eestis.
Mitmed osalejad tõid esile vajaduse karude küttimise täpsustamiseks kahjustuse koldes. Et vältida oma äranägemise järgi küttimist, tuleb keskenduda konkreetsetele isenditele ja piirkondadele, kus kahjud on fikseeritud. Keskkonnaamet kinnitas, et selle aasta küttimisstrateegia tugineb kahjustuskolletele ja vajadusel väljastatakse operatiivselt lube kahjustuskolletesse.
Looduskaitsjate seisukoht küttimisele on resoluutselt mitte pooldav, nende sooviks on leida ainult alternatiivseid meetmeid kahjude ja konfliktide ennetamiseks.
Eesti Jahimeeste Seltsi hinnangul on Eesti karupopulatsiooni arvukuseks ca 1400 isendit. Vaatlusandmete ja seireanalüüsi tulemusena, saame hinnata, et karude juurdekasv on igal aastal tõusnud ja küttimine juurdekasvu piires ei ole karu arvukust vähendanud, pigem tõstnud.
Kohalike omavalitsuste esindaja rõhutas inimeste turvalisuse tagamist ja soovisid suuremat läbipaistvust karude liikumise info jagamisel asulates. Samuti toodi välja vajadus kaasata elanikke ja tõsta teadlikkust. Mitmed osalejad arvasid, et karude kaitsestaatuse alandamist Euroopa Liidu tasandil tuleks kaaluda.
Kokkuvõttes tõdeti, et karude arvukuse suurenemine inimasustuse läheduses tekitavad järjest rohkem ohuriske, mistõttu tuleb küttimise ja kahjude ennetamise poliitikat pidevalt täiendada ja kohandada.
