Tartu Jahindusklubis toimus 15. juulil arutelu jahiseaduse võimalike arutluste üle. Nõupidamine oli jätkuks kevadel EJS-is toimunule.
Kõige rohkem keskenduti jahindusnõukogu rollile. Vaadati üle eesmärgid ja arutleti selle üle, kas jahindusnõukogu roll võiks olla suurem või väiksem. Arvamusi oli erinevaid, aga kõlama jäi seisukoht, et jahindusnõukogu on vajalik ja täpsemalt võiks arutleda kompetentsi tõstmise ja hääletusprotseduuride üle.
Samuti räägiti sellest, missugune on keskorganisatsioonide roll jahindusnõukogudes ja senine regulatsioon on segane ning annab ruumi erinevateks tõlgendusteks. Samuti peaks tasakaalus olema õigused ja kohustused.
Peeti aru ka selle üle, kas ja missugune peaks olema jahindusnõukogude roll suurkiskjate küttimismahtude kujundamisel. Senine regulatsioon annab võimaluse osaleda mahtude määramisel, aga praktikas pole see realiseerunud. Eelnevalt on kõlanud keskkonnaameti arvamus, et see roll tuleks jahindusnõukogudelt ära võtta. Metsameeste, põllumeeste ja jahimeeste katusorganisatsioonide esindajad seda ettepanekut ei toetanud ning nägid vastupidi, jahindusnõukogu rolli suurendamist suurkiskjate küttimismahtude kujundamise osas.
Põgusalt puudutati ka mitmeid teisi teemasid, nagu nt elektroonilisele jahipidamisele üleminek. Sellekohase ettekande tegi kliimaministeeriumi jahindusnõunik Aimar Rakko.
Samuti räägiti jahipiirkonna kasutusõiguse loa taotlemise korrast lähtuvalt sellekohasest jõustunud ringkonna kohtuotsusest. Kliimaministeeriumi esindaja Rakko rõhutas, et ehkki aega on esimeste pikendamisteni kuus aastat, tuleks sellest mõtlema hakata juba täna.
Aruteludega minnakse edasi juba sügisel.
