Juunikuu korraline juhatuse koosolek toimus neljapäeval, 12. juunil EJS-i majas hübriidkoosolekuna. Kokku osales 21 juhatuse liiget 25-st.
Juhatuse koosoleku eel avati Urmas Roodeni uus väljapanek „Jahimees ja uluk“, mis tutvustab jahipüssikuule ja nende ajalugu. Näituse avasid president Margus Puust, Euroopa Parlamendi saadik Riho Terras ning teised juhatuse liikmed. Loe lähemalt siit.
Seejärel kinnitati päevakord, kus oli kümme sisulist teemat:
- Päevakorra kinnitamine.
- Põdra-aasta 2025: Ülevaade põdra olukorrast. Rauno Veeroja Keskkonnaagentuur.
- Karude arvukuse muutus. Jahimeeste arvamushinnang arvukusele ja jahindusnõukogu otsuste ülevaade. Priit Vahtramäe.
- Töögrupi ülevaade kohtumisest EEML-ga jahiseaduse muutmise teemal. Toomas Kõuhkna (ülevaade), Jaak Volmer (keskuste küsitlus).
- Ülevaade kohtumisest siseministeeriumi, politsei ja tehnilise järelevalve ametiga jahirelvade kaliibrite osas. Raivo Aeg, Jaak Volmer.
- Juhatuse seisukoha esitamine kliimaministeeriumile e-jahindusele ülemineku osas. Tõnis Korts.
- EJS-i tunnustusavalduste korra muutmine. Tõnis Korts.
- Käitumisjuhend- liikluses viga saanud uluk. Urmas Salmu.
- Seisukoht hundi ohjamisalade osas. Ats Nõlvak.
- Maakonna esindaja Jahises rolli määramine. Karri Urban.
- Muud teemad.
- Järgmise juhatuse koosoleku aja määramine.
Ülevaade põdra olukorrast
Esimeses päevakorra punktis sai sõna Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna juhtivspetsialist Rauno Veeroja. Ta tegi ülevaate põdra asurkonna hetke olukorrast Eestis eelmise jahihooaja statistika põhjal ning populatsiooni dünaamikast viimase 20 aasta jooksul.
Eelmisel jahihooajal kütiti põtru kokku 3551 isendit. Ettepanekut uue jahihooaja küttimismahuks pole tänaseks veel olemas. Veeroja lubas enne seirearuande avaldamist kohtuda EJS-i sõraliste töörühmaga, et täpsustada ametlikud loendusandmed. Veeroja selgitab täpsemalt, kuidas asurkonna keskmine arvukus leitakse:
- viiakse läbi pabulaloendus,
- tehakse seirekaamerate ülevaade,
- tehakse jäljeloendust,
- arvestatakse jahipiirkondade statistikat, liikluskahjusid ja kiskjate survet.
Agentuur hindab asurkonna suuruseks kuni 10 000 isendit. Jahimehed pakuvad 7760. Kahjustused männinoorendikele on mõõdukad (ca 4%). Populatsiooni struktuuri hinnates on märgata, et vaatlustel on vasikate osakaal on väike. Küttimisel on pullide osakaal võrreldes lehmadega suurenenud. Bioproovide hindamisel on märgata, et kütitakse nooremaid põtru.
Põdralehmade viljakusandmed on head ja üle aegade perioodi kõrgemad. Põhjusteks võib arvata toidubaasile soodsat suve ning kiskjate tõttu emasloomade paremat konditsiooni. Asurkond proovib kisklust ise kompenseerida. Samuti on sarvede areng parem. Suurkiskjate rohkearvukuse mõju on vaatluste tulemusel näidanud, et vaatamata kõrgele põdralehmade viljakuse näitajale on vasikate arvu vähenemine.
Arvukuse ja küttimismahu soovitusi ei ole 2025. aastaks veel tehtud. Jahipiirkondade kasutajate küttimise soov on alla 3500, mis agentuuri soovitusest ilmselt väga ei lahkne.
Juhatuse liikmed tänasid Veeroja ja arutasid saadud infot. Põtrade arvukus väheneb, aga karude ja huntide oma kasvab. Jahimehed on nõus väiksema põdra küttimismahuga, aga tahavad lahendust suurkiskjate kahjude vähendamisele. Maakonniti on põdra arvukus aga erinev. Sellega tuleks jahindusnõukogudes arvestada. Juuni lõpus enne seirearuande avalikustamist kutsutakse kokku sõraliste töörühm.
Juhatuse liikmed otsustasid võtta saadud info teadmiseks. Ettekanne saadetakse juhatuse liikmetele teadmiseks.
Karude arvukuse muutusest
EJS-i juhatuse ja riikliku suurkiskjate ümarlaua liige Priit Vahtramäe andis ülevaate jahimeeste arvamushinnangust lähtuvalt taandatud arvukuse hinnangust ning tegi ülevaate jahindusnõukogude ettepanekutest karu küttimiseks.
Eestis kütiti eelmisel jahihooajal 101 karu. Jahimeeste hinnang karude arvukusele nelja aasta võrdluses näitab arvukuse tõusu – 2024. aastal 1375 isendit ja sellel aastal 1400. Poegi sünnib aastas 226–248. Eelmise aasta karupojad on näha kevadel kaameras. Kui võrrelda jahimeeste ja agentuuri arvukuse graafikuid on näha suurt erinevust.
Karudel on territooriumi puudus ning karupojad õpivad käituma esimesel aastal ruumi puudusel, satuvad toitu otsides inimeste territooriumile. Jahindusnõukogud oma otsustes viitavad karude arvukuse tõusule ja peaksid viitama sellest tulenevalt kasvavatele kahjustustele ning ohule inimestele.
Jahimehed lugesid kokku 1920 karu ja jahindusnõukogud soovisid 320 isendit küttida, aga selline küttimismaht ei ole reaalne. Soovid ja numbrid peavad jääma siiski reaalseks. Vahtramäe pakub uue hooaja küttimismahu arvuks 143.
Jahises on võimalik märkida karu kahjusid, seda tehakse ikkagi vähe, kõik kahjud peaksid jõudma Jahisesse ja mitte ainult mesinike omad. Põllukahjud on suuremad kui metssigade tekitatud. On esinenud ka inimeste ründamisi. Oleks vaja saavutada küttimine juurdekasvu piires.
Juhatuse liikmed täiendasid, et linnade-valdade liidus oli karu küsimus samuti arutelul. Linnade-valdade liidus tõstatati küsimus, et jahimees ja põllumees kaitseb oma vara, kes peaks seisma inimeste ohutuse eest. Selle teemaga minnakse seal tõenäoliselt edasi ja lõpuks loodetakse leida võimalus koostööks suurkiskjate töörühmaga.
Juhatuse liikmed jäid seisukohale, et neil oleks vaja anda oma sisend karude küttimise korraldamiseks. EJS-i juhatus võiks välja tulla Vahtramäe pakutud küttimismahuga (143) ja samuti koostatakse pöördumine karujahi korraldamisest keskkonnaametile.
Jahiseaduse muutmisest
Edasi tehti töögrupi ülevaade kohtumisest EEML-iga jahiseaduse võimaliku muutmise teemal.
EJS-i juhatuse liige ja töögrupi juht Toomas Kõuhkna tegi ülevaate 4. juunil toimunud kohtumisest Erametsaliiduga, kus arutati jahiseaduse võimalikke muutmise ettepanekuid.
Koosolek toimus mõistvas ja positiivses õhkkonnas. Koostati ka protokoll, mis on EEML-i poolt kinnitamisel. Pooled tutvustasid oma seisukohti ja miks need seisukohad vajalikud on. Arutelu peab olema ja omavahel tuleb leida kompromiss. See oli esimene omavaheline töökoosolek, mis jätkub sügisel. Kliimaministeerium ootab EJS-i ja EEML-i ühiseid seisukohti.
Juhtus otsustas võtta saadud info teadmiseks. Juhatus andis volitused jätkata sama töögrupiga ja juhatuses kinnitatud põhimõtetega.
Ülevaade jahirelvade kaliibritest
Järgnevalt tehti ülevaade kohtumisest ametkondadega jahirelvade kaliibrite osas. EJS-i juhatuse ja relvaseaduse töögrupi juht liige Raivo Aeg ja mõned töögrupi liikmed kohtusid 22. juunil nõupidamisel siseministeeriumi, politsei ja tehnilise järelevalve ametnikega jahirelvade kaliibrite topelt markeeringute teemal.
See on jahimeestele segadust tekitanud just riigipiiri ületamisel. Eesti politsei on lisaks traditsioonilisele tehase relvakaliibri tähistusele võtnud üle ka EL-i poolt soovitatud mõõtühikutele ja märgib kaliibreid mm-s. Viimane on tekitanud segadust reisides välisriikides.
Raivo Aegi sõnul toimus koosolek, kus EJS-i poolt osalesid Tõnis Korts, Marko Vinni, Raivo Aeg ja Jaak Volmer. PPA poolt pakuti lahenduseks, et relvapassis peab olema relvale kantud tähis, passis võib olla neid ka mitu. Oma relvadokumendid tuleb üle vaadata ja kui relvale kantud kaliibrit relvapassis ei ole, tuleb pöörduda kohaliku ametniku poole dokumendi korda tegemiseks. Praegu on abiks jahimeeste enda initsiatiiv dokumentide korrastamiseks. PPA lubas saata oma spetsialistidele vastava märgukirja.
Relvaomaniku meelespea, mis on PPA-ga läbi räägitud, pole kooskõlastatuna EJS-i jõudnud. PPA kodulehel on üleval nende poolt esitatud versioon. Otsustati võtta saadud info teadmiseks.
E-jahindusele üleminek
Järgnevalt arutati juhatuse seisukoha esitamist kliimaministeeriumile e-jahindusele ülemineku osas. Tegevjuht Tõnis Korts selgitas, et oleme juhatuses ja IT komisjonis korduvalt arutanud e-jahindusele ülemineku aspekte. Seni pole vormistatud otsust, kas EJS on nõus ja valmis, kui ministeerium asub vastavat otsust ja protsessi ette valmistama. Juhatusel tuleb ministeeriumile oma otsus esitada.
Jahindusnõunik Aimar Rakko ütles, riik vajab EJS-i kui Jahise omaniku otsust, et oleme valmis süsteemi andma üldkasutusse. Kui EJS tulevikus loobuks mingil põhjusel halduslepingu täitmisest, siis lepitakse Jahise kasutamises eraldi kokku.
Otsustati et ollakse nõus andma Jahis kasutusse juhul, kui minnakse üle paberivabale jahindusele.
Tunnustusavalduste korra muutmine
Edasi arutati tunnustusavalduste korra muutmist. Toodi välja, et viimane tunnustusavalduste menetlus enne volinike koosolekut tõi selle korras välja kohad, mida juhatuse liikmed soovisid muuta. Vastavad ettepanekud olid koosoleku materjalidele lisatud.
Tegevjuht pakkus, et see oleks korra muutmise esimene lugemine ning lõplikult saaks otsustada järgmisel juhatuse koosolekul sügisel. See annaks võimaluse kõigil asi rahulikult üle vaadata ja oma ettepanekud teha. Otsustati, et tunnustusavalduste kord võetakse päevakorda teiseks lugemiseks järgmisel juhatuse koosolekul septembrikuus.
Ülevaade ulukitest liikluses
Edasise teemana vaadati käitumisjuhendit liikluses viga saanud uluki osas. Sõna sai EJS-i „Ulukid teel“ projektijuht Urmas Salmu.
Tema sõnul on liikluses viga saanud ulukid pidevalt aktuaalne teema. Nii kaua, kui asi pole üheselt ja selgesõnaliselt seaduses reguleeritud, on vaja tegutseda kokkulepitud käitumisjuhendite alusel.
Salmu tutvustas uut käitumisjuhendit. Materjal oli lisatud ka juhatuse materjalidele.
Veel selgitas ta, et juhendit on vaja, et sellega kokku puutuvad käituksid ja mõtleksid üheselt.
Juhatuse liikmed kiitsid head juhendit. Tavainimesele on see keeruline lugemine. Salmu tegi ettepaneku vormistada juhend lihtsustatud skeemina ja pildina avalikkusele arusaadavas vormis. Juhatus soovitaski juhendi kasutusel võtta, vormistada selle põhjal piltjuhend.
Seisukoht hundi ohjamisalade osas
Päevakorraga mindi edasi ja arutati seisukoha kujundamist hundi ohjamisalade osas. Teemat tutvustas juhatuse liige Ats Nõlvak, kes avas ka arutelu. Kuna hundijahi 2025/26 hooaja alguseni on veel aega, tuleks muuta senist ebamõistlikku ohjamisalade põhist korraldust.
Hundi ohjamisaastal 2024/25 oli võimalus Raplamaa ohjamisaladel küttida 52 hunti, kusjuures vaatlusandmetel on kogu maakond tihedalt huntidega kaetud. Ulukiseire aruande alusel elab Raplamaal 3 pesakonda. Kütiti 11 hunti. Märjamaa alevi piirkonnas, kus on kõige suuremad kahjustused olnud, kaartidel neid näha pole. Jahimehed niimoodi probleemi lahendama ei jõua.
Nõlvak tegi ettepaneku, et ohjamisala peaks olema maakond, mis on arusaadav ja jahimehed saaksid ise kahjustusaladel jahti korraldada. Siiani piirkonna jahimeeste pöördumistele reageeritud kahjuks ei ole. Võib-olla saab EJS-i juhatus sellel teemal ettepaneku KeA-le teha.
Juhatuse liikmed on nõus, et ohjamisalad ei ole hundijahi korraldamisel tõhusad ja praktikas ennast õigustanud pole. Hunte selliselt efektiivselt ohjata ei ole kahjuks võimalik. Süsteemi tuleb muuta lähtuvalt praktikast.
Juhatuse liikmed tegid ettepaneku korraldada laiapõhjaline nõupidamine, ameti ja ministeeriumi esindajatega. EJS-il peab selleks olema oma lahendus. Praegu on ohjamisalad huntide kaitseks. Need võivad ju jääda, aga jahi praktiliseks korraldamiseks peab olema teine ja toimiv lahendus. Küttimine peab olema operatiivne, küttida on vaja konkreetseid nuhtlusisendeid. See aga eeldab paindlikkust ja kiiret tegutsemist. Ohjamisalad on kinnitatud määrusega, mida ei ole nii keeruline muuta.
Otsustati selgitada riigi esindajatele probleemi olemust ja seejärel pöörduda ametlikult kirjaga.
Maakonna esindaja määramine Jahises
Teema kandis ette IT projektijuht Karri Urban. Ta selgitas, et tegemist on EJS-i juhatuse poolse regulatsiooniga, kellele võimaldada ligipääsu maakonnaga seotud jahipiirkondade küttimisaruandele jahistatistika jälgimiseks. Ettekande materjal on kõigile juhatuse liikmetele saadetud.
EJS-i IT komisjoni tegi ülesande määrata ametlik maakonna esindaja Jahise teabe kasutamisel. See peaks olema seotud esindatusega. EJS-i juhatuse liikmel, maakonna esindajal on võimalus esitada taotlus administraatorile kasutajate ringi laiendamiseks.
Otsustati kinnitada maakondade esindajate määramise juhend ning määrata maakondade esindajad Jahise juurde nende taotluste alusel.
Muu aktuaalne
Muude teemade raames teavitati juhatuse liikmeid saabunud infost, et väidetavalt on mõned TÜ teadlased kohtunud Tallinna halduskohtunikega suurkiskjate sh hundi teemal. Juhatuse liikmetele tundub selline tegevus mõjutustegevusena, mida sellisel kujul ei tohiks toimuda.
Otsustati, et selles osas konsulteeritakse ekspertidega ja siis otsustatakse edasine tegevus.
Lõpetuseks tutvustas juhatuse liige Jaanus Põldmaa EJSi Läti-Leedu-Poola jahinduslikku koolitusreisi.
Järgmise juhatuse koosoleku ajaks määrati 11. septembrile.
