22. juulil toimus juhatuse arutelu nõupidamise vormis, kus arutati Keskkonnaameti (KeA) poolt tõstatatud teemat Kullavere jahipiirkonna jagamise osas.
Kullavere jahipiirkonna kasutusõiguse luba nr 1 lõppes peale Tallinna Ringkonnakohtu 17.12.2024 haldusasja nr 3-222414 jõustumist. Pärast loa lõppemist on tõstatunud keskkonnaametis (KeA) küsimus, kas senine jahipiirkond võiks olla otstarbekas jagada väiksemateks piirkondadeks.
KeA pöördus sellekohase arvamuse saamiseks EJS-i poole. EJS seisukoha kujundab juhatus. Kuna järgmine juhatuse koosolek on septembris, siis kutsus president esimesel võimalusel, s.o. 21. juulil kokku juhatuse nõupidamise, kus arutati tõstatunud teemat.
Koosolekule olid kutsutud selgitusi ja infot andma ka Kullavere Jahiühistu esindajad.
Olles ära kuulanud kõik asjaosalised, vaadanud läbi esitatud dokumendid, sh Mustvee VV toetava seisukoha ühe jahipiirkonnana jätkamiseks, asusid juhatuse liikmed järgmistele seisukohtadele:
- Lähtuda antud juhul vastavalt seadusest ja teistest õigusaktidest. Jahiseadus näeb ette miinimum pindala jahipiirkonna osas, aga ei näe ette maksimumpiiri. Seega hetkel puudub seaduslik alus nn suuremate jahipiirkondade jagamiseks väiksemateks.
- Toetame Kullavere jahipiirkonna jätkamist ühes piiris, kuna puuduvad piisavad alused ja põhjendused selle seaduslikuks jagamiseks.
- Meie andmetel toetavad ühe piirkonnana jätkamist ka mõlemad kohalikud omavalitused, millede territooriumil paikneb Kullavere jahipiirkond. See aga on väga oluline ja näitab nii kogukondlikku kui poliitilist toetust.
- Kullavere jahipiirkond on olnud seaduskuulekas ja täitnud kõik talle antud ülesanded. EJS-i liikmena on näidanud ennast korrektsena ja toiminud loodushoiu ja jätkusuutliku jahipidamise põhimõtetest lähtuvalt ning toiminud kogukondliku jahinduse organisatsioonina.
Sellest tulenevalt ei toetanud EJS-i juhatuse liikmed Kullavere jahipiirkonna jagamist.
Vastavasisuline kiri on vastuskirjana saadetud KeA-sse.
