4. juulil toimus EJS-i korraldatud CITESe infopäev, kus jagati infot Washingtoni konventsiooni ehk CITESe regulatsioonidest, nende rakendamisest ja sanktsioonidest.
Koosoleku avas ja päevakava tutvustas EJS-i jahindusnõunik Marko Vinni. Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tõnis Korts tegi ülevaate, miks teema jahimeestele oluline on.
Kliimaministeeriumi poolt avas teema metsaosakonna nõunik Aimar Rakko ning ettekanded tegid kliimaministeeriumi elurikkuse kaitse osakonna spetsialist Kadri Alasi ja keskkonnaameti jahindus- ja vee-elustiku büroo juhataja Tanel Türna.
Korts rõhutas Washingtoni konventsiooni tähtsust rahvusvahelise ohustatud loomade ja taimede liikidega kauplemise reguleerimisel. Ta selgitas, et konventsioon aitab kaitsta ohustatud liike, reguleerides nende rahvusvahelist kaubandust.
Aimar Rakko rääkis jahinduse tulevikust, rõhutades vajadust automatiseerida lubade andmist ja vähendada bürokraatiat. Rakko mainis, et tulevikus võiksid jahiload ja CITESe load olla seotud, et lihtsustada nende haldamist. Ta selgitas, et CITESe load on vajalikud ohustatud liikide jahitrofeede liigutamiseks ja müümiseks, ning nende automatiseerimine aitaks vähendada bürokraatiat ja kiirendada protsessi.
CITESE lubade ülevaade
Kadri Alasi selgitas CITESe loa süsteemi ja nende vajalikkust. Ta rõhutas, et load on vajalikud eriti ohustatud liikide puhul ja et nende saamiseks tuleb täita teatud tingimused, sealhulgas tõendada isendi legaalset päritolu ja järgida konventsiooni nõudeid. Ta selgitas, et load on vajalikud nii elusate loomade kui ka nende osade ja toodete liigutamiseks ja müümiseks.
Alasi tegi ülevaate jahitrofeedest ja nende impordist. Ta selgitas, et A-lisa liikide puhul on vaja nii ekspordi- kui impordiluba, samas kui B-lisa liikide puhul piisab ekspordiloast. Ta tõi näiteid liikidest, mille puhul on impordiluba vajalik, ja rõhutas, et ka B-lisa liikide kaubandus on reguleeritud, et tagada nende kaitse.
Järelevalve CITESe puhul
Tanel Türna selgitas keskkonnaameti rolli CITESe loa väljastamisel ja järelevalve teostamisel. Ta tõi välja, et ilma nõuetekohase loata tegutsemine võib tuua kaasa väärteomenetluse või kriminaalmenetluse.
Kadri Alasi ja Tanel Türna arutasid nõukogude aegsete trofeede lubade vajadust. Kadri rõhutas, et vanade trofeede puhul võib kasutada fotomaterjali või muid dokumente nende legaalsuse tõestamiseks.
Karukonservid ja CITESe luba
Praktilise näitena, kuidas CITESe regulatsioon võib igat jahimeest puudutada, toodi näitena karukonservid ja nende realiseerimine. Kui neid kingitakse või jagatakse tasuta, on kõik korras, aga kui neid edasi müüakse, on vaja CITESe luba.
Alasi tõdes, et Euroopa Liidus on hülgetoodete müük keelatud, välja arvatud inuittide kütitud hülged. Ta mainis, et Eesti toetab määruse muutmist, et lubada väiksemas mahus hülgetoodete turustamist.
Vaata ka salvestust siit:
Lisa:
- Vaata Kadri Alasi ettekannet siit (PDF).
