1. juulil toimus Pärnu Jahimeeste Liidu lasketiirus arutelu Eesti-Läti põtrade uurimise koostööprojekti „Moosebelt“ osas.
Koosolekul osalesid EJS-i juhatuse liige Endrik Raun ja jahindusnõunik Marko Vinni, Pärnumaa jahimeeste liidu tegevjuht Eero Nõmm ja Läti poolne projekti koordinaator Marcis Saklaurs.
Põtrade asurkond ja küttimine Lätis
Sissejuhatuseks andis Marcis väikese ülevaate põtrade olukorrast Lätis. Seal on samuti põtrade arvukus langenud. Ta tõi välja probleemi, et noorloomi kütitakse liiga palju, põdrapullidel ei lasta vanaks elada ja selle tõttu on vähe trofeeväärseid loomi.
Samuti tõi ta välja, et kommunikatsioon riigi ja jahimeeste vahel on vilets. Peamine etteheide oli, et lube ei väljastata kahjustuste järgi. Tihti kütitakse jahipiirkonnas, kus kahjustusi pole, rohkem kui seal, kus on metsakahjustused. Analüüse arvukuse ja kahjustuste koha pealt ei tehta. Riigile on tehtud ettepanekud, et küttimismahtu peaks just kahjustuste järgi jagama.
Lätis jagati neli aastat põtrade küttimise lube järgmiselt: vasikas ja lehm eraldi ning kolmas valik oli nn „vaba luba“, sellega võis küttida nii omal valikul kas vasikat, lehma või pulli ja viimasel aastal jagati lube nii, et väljastati noorlooma luba ja vana looma luba. Mõlemad variandid viisid noorte pullide üle küttimiseni ehk jahimees lähtus pigem soovist trofeed küttida.
Hirve populatsioon Lätis
Punahirve populatsioon on aga Lätis jätkuvalt kasvutrendis. Saklaursi sõnul on punahirv palju kohanemisvõimelisem ja leplikum elupaiga suhtes kui põder. Kuigi kahe liigi söödabaas on paljus erinev (kuni 75%), tõrjub tema arvates punahirv põdra pikas perspektiivis traditsioonilistest elupaikadest välja. Tema sõnul sobib hirvele elupaigaks peaaegu iga piirkond ja keskkond. Kuigi soolakutel võib näha ka hirvi ja põtru koos, võidab selle võidujooksu ikkagi punahirv, arvas Saklaurs.
Räägiti ka sellest, et viimasel ajal on toodud Eestisse Lätist punahirvi. Kuna Lätis on peaasjalikult hirveaedades neli erinevat genotüüpi, siis tuleks väga ettevaatlik olla sellega, mida sealt Eestisse tuuakse. Näiteks inglise vereliinil on väiksem kehaehitus ja lühemad sarved kui seda oleme harjunud nägema Saaremaal ja Hiiumaal elavatel hirvedel. Enne, kui neid Eestisse tuua, tasub järele uurida, millise geenifondiga täpsemalt tegu on.
Veel tõi ta näite Läti ja Valgevene piiri tarastamise kohta. Pärast tara paigaldamist lõigati põtradel rändekoridor ära ja loomad on muutunud rahutuks ja käituvad paaniliselt, et oma harjumuspärast koridari liikuda ei saa. Sama juhtub ka ilmselt Rail Balticu ehitusega seoses.
Ühisprojekt põdra populatsiooni hoidmiseks
Peamiselt toonitas Marcis, et peame Läti ja Eesti koostöös põdra populatsiooni hoidma. Trofeepullide kasvatamiseks on vaja samuti ühiselt pingutada. Samuti rõhutas ta loenduse olulisust, sest loendus on kõige alus ja jahimeeste teadlikkuse tõstmist. Väga vähe on jahimeste hulgas neid, kes aru saavad, et kuidas põdrapopulatsiooni õigesti majandada. Loendusandmete parema kvaliteedi saamiseks testivad lätlased hetkel termodroonidega ulukite loendust ja arendavad seda.
Veel arutati lähemalt, mis tegevustega peame järgmisel perioodil tegelema, et projekt edukalt ellu viia:
- Taotleda load KeA-lt põtrade kaelustamiseks.
- Leida veterinaar, kellel on sertifikaat põtrade uinutamiseks.
- Koostöös Rootsi teadlaste poolt välja töötatud programmide abil saavad kõik, kes huvi tunnevad, kaelustatud loomade liikumist jälgida. Andmebaas samuti nende poolt.
- GPS rihmad tellida ja uinutipüssid (vähemalt 13mm). Ajaraam september-oktoober.
- Kaelustama hakkaks loomi ajavahemikus oktoober-november.
- Koostöös Maaülikooliga on loodud küsitlusleht jahimeestele. Meile saadetakse küsimustik ja saame Eesti jahimeeste seas ka selle küsimustiku läbi viia.
- Kaelustatakse 20 looma Eestis ja 20 looma Lätis. Eestis peamiselt Pärnumaal ning Lätis Limboži regioonis.
- Täiskasvanud loomad kaelustatakse enam-vähem propotsioonis 50/50.
- Lisaks viiakse järgnevate aastate jooksul läbi temaatilisi töötubasid, kaasates Soome ja Rootsi spetsialiste. Korraldada mitmeid seminare, podcaste, koosolekuid, infopäevi ja kommunikatsiooni.
- Projekt lõpeb uuringute ja teadustöödega ülikoolide poolt, ning võiks anda mõlemale riigile strateegia või sisendi, kuidas põtru majandada.
